Muuseumid

Rannarootsi muuseum

Rannarootslaste elust ja ajaloost ülevaate saamiseks võiks alustada Haapsalus asuvast Rannarootsi muuseumist. Muuseumi üheks ehteks on 20 meetri pikkune rannavaip – muuseumitöötajate ja neljapäeviti muuseumis kogunevate nn neljapäevamemmede tikitud vaip, mis valmis Rootsi kuninga külaskäiguks 2002. aastal. See pole olnud esimene ega viimane Rootsi kuningapere visiit Eestisse. Praegune kuningas Carl XVI Gustaf käis esimest korda Eestis 1992. aastal ning tema tütar, kroonprintsess Victoria külastas 2018. aasta suvel Eestit, osaledes Naissaare püha Maarja kabeli taaspühitsemisel. Läbi aegade on rannarootsi talupoegadel olnud komme Rootsi kuningale kaebekirju kirjutada kui mõisnikud nende õiguste ja vabaduste kallale kippusid. Viimati käisid eestirootslased kuningale kirja viimas 2013. aastal. Siis, tõsi küll, polnud enam tegemist kaebekirjaga, vaid pigem tervitusega, mille anti teada, kuidas rannarootslaste käsi Eestis käinud on.

Lyckholmi muuseum

Noarootsi poolsaarel Saare külas asub Lyckholmi muuseum, mis on taastatud 1995./96. aastal endise hobusetalli (18. saj.) varemetest esialgses stiilis. Taastajad on dr. Gustav Fhrh. von Rosen ja tema naine Lore (sünd. Crety). Muuseum avati 1. märtsil 1997.
Muuseumi kolmes ruumis on 300 ruutmeetril enam kui 300 eksponaati. Teisel korrusel on välja ehitatud 100 ruutmeetri suurune suvekorter.
Esimene ruum tutvustab Saare ajalugu alates 2. juulist 1715, kui tsaar Peeter I purjetas saarest ja Skanskoplist möödudes Haapsallu, kuni tänaseni. Pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-1940. See oli Saare rahvale õnnelik, kuid raske aeg.
Teistes ruumides on tööriistad, mida kasutati tol ajal põllutöödel. Suured tööriistad: adrad, äkked, töövanker, regi jne seisavad originaalsel munakivipõrandal. Käsitöövahendid, majapidamistarbed ja lihtsad tööriistad on teises ruumis naturaalsel paekivipõrandal. Seal võib näha täielikku endist höövelpinki, vokki, linaluuda, linatöötlemis- ning puusaagimistehnikat, või, leiva ja hapukapsa valmistamise vahendeid, rüsaga kalapüüki jne. Iga eksponaat on kataloogitud ja seal on annetaja nimi.