Noarootsi kirik

Postkaart enne 1914. aastat

Arvatakse, et kultuurimälestis, Noarootsi Püha Katariina kirik, ehitati umbes 1500. a. Hiljem on selle ehitamise aeg paigutatud ka 13.-14. sajandisse, seoses rootslaste asumisega tänapäeva Noarootsi aladele. Keskaegse kirikuelu ja koguduse kohta andmed puuduvad, esimesi kirikuõpetajaid on mainitud 16. sajandil.
Pikihoone laskeavade taolised aknad tõendavad, et algselt on kirik ehitatud kindluskirikuks.
Kiriku kolm abikirikut ehk kabelit, asusid Osmussaarel, Rooslepas ja Sutlepas. Viimane lammutati 1970. a. ja viidi üle Tallinna, Rocca al Mare Vabaõhumuuseumisse.
On teada, et 18. sajandi lõpul peeti Noarootsi kirikus igal kolmandal või neljandal pühapäeval pärast rootsikeelset jumalateenistust ka eestikeelne jutlus. Koguduse kirikuraamatut hakati pidama juba 16. sajandi lõpust alates. Kirikut remonditi põhjalikult aastail 1862-1873 ning ehitati selle müürid kõrgemaks. Praegune väliskuju pärinebki sellest ajast. Kirikul on lame puust lagi, üks lööv ja koor. Viimast eraldab pikihoonest triumfikaar. Kiriku lõunaküljel on väike eeskoda, suurem läänepoolne eeskoda kannab kitsast torni. Lääneportaali sisekülg on säilitanud gooti vormid. Barokkstiili evangelistide figuuridega kantsli autor on Eesti nimekaimaid varabaroki meistreid Elert Thiele. Altaripilt “Kristus Getsemane aias” on 1911. a. A. Lucase poolt tehtud H. Hoffmanni maali koopia.
Aatriumis on veel 2 huvitavat raidkiviteost. Need on ristimisvaagen aastast 1582 ja koori idaseinal pastor M. Winteri tellitud vababarokses stiilis epitaaf aastast 1630. Viimase autoriks 1628. aastast Haapsalus töötanud kujur Joachim Winter, materjaliks Ungru dolomiit. Epitaafi allosas on ladina majusklites tekst. Kirikuruumi lääneosas asuv puitrõdu pärineb arvatavasti 17. sajandist ja on välja tahutud kirvega.
Kirikust läänes asunud Jacob Johannes von Richteri (1687-1761) väike hauakabel hävines 1967. a augusti tormi ajal, kuid selle eest olnud epitaaf – krooni, ornamentika ja kirjadega, paikneb kiriku sees.
Kirikuaias leidub veel huvitavaid vanu rõngasriste ja Noarootsi mõisnike hauamonumente.
Noarootsi koguduse hingekarjastest on tuntumad Isaac Hasselblatt 17. sajandil, Johan Lithander ja Gustav Carlblom 18. sajandi lõpupoolel, Sven Danell 1930. aastatel ning köster Johan Nymann käesoleva sajandi esimesel kolmandikul.

1932. aastal külastas Rooslepa kabelit Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Kroonprintsi külaskäigu puhul ilmus 03.07.1932 ka ajalehe “Lääne Elu” erinumber, millega saab tutvuda andmebaasi “Digiteeritud Eesti Ajalehed” vahendusel. Ka ajalehe järgmise numbri (06.07) esikaanel on kroonprintsi külaskäigust juttu.

Teise Maailmasõja järel koguduse elu jätkus, elavnemine algas uuesti 1980. aastate teisel poolel. 1988. aaastal peeti üle pika aja taas rootsikeelset jumalateenistust. 1992. aaastal külastas Noarootsi kirikut Rootsi kuningas Karl XVI Gustav.

2010. aasta seisuga oli Noarootsi koguduse hingekirjas 180 hinge. Koguduse töö põhivaldkondadeks on diakoonia ja muusikatöö.

Kogudusel on tihedad sidemed Slöta kogudusega Västergötlandis Rootsis, kellega koostöös on alustatud pastoraadi restaureerimist, Solna kogudusega Stockholmis ja Espoo kogudusega Soomes.

Tutvu Noarootsi kiriku infoga ka siit: http://noarootsi.planet.ee/wp/



Close Bitnami banner
Bitnami